Mingi veidra juhuse tahtel asuvad Eesti ja Vene psühhiaatria/psühholoogia kõrvuti ridadel. Andmebaasi Essential Science Indicators (ESI) viimase uuenduse (5. september 2015) kohaselt on mõlema maa viimase 10 aasta ja 6 kuu (1. jaanuar 2005 kuni 30. juuni 2015) perioodil psühholoogia ajakirjades ilmunud artikleid viidatud umbes ühe palju. Artikleid, kus vähemalt üks autoritest on Eesti aadressiga, oli viidatud 4 262 ja Venemaa autorlusega artikleid 4 088 korda. Nende arvudega asuvad mõlemad maailmas vastavalt 44. ja 45. kohal (kokku on ESI olulisuse künnise ületanud 92 maad või territooriumi).
Kahjuks ei erista ESI psühhiaatriat psühholoogiast. Kuid kuna nii Eestis, kui ka Venemaal domineerivad selles kategoorias peamiselt psühholoogid, siis iseloomustab see võrdlus eelkõige neid. Seepärast olgu edaspidi lubatud psühholoogia kasutamine ilma psühhiaatriat mainimata.
Võrreldes riikide suurust oleks ebarealistlik arvata, et võrreldavad on ka rahvusvahelistest ajakirjades ilmunud artiklite arvud. Eesti psühholoogid avaldasid 126 kuu jooksul 344 ja Vene Föderatsiooni psühholoogid 1 343 tööd. Kuigi rahvaarvude erinevus on umbes 120 kordne, siis psühholoogia artiklite arvu vahe on vaid neljakordne.
Eesti psühholoogide artiklid on palju suurema mõjukusega võrreldes Venemaa psühholoogide omaga. Eesti psühholoogi kirjutatud artikleid viidati keskmiselt 12,39 korda ja Venemaal töötava psühholoogi artikleid 3,04 korda. Seega vahe on jällegi neli korda, kuid seekord Eesti kasuks. Tööde mõjukuse (viiteid artikli kohta) poolest on Eesti maailmas 21. kohal ja Venemaa eelviimasel 91 kohal. Psühholoogia artiklite mõjukuselt suudab Venemaa edestada vaid Serbiat. Eesti edestab mõjukuselt mitmeid maid ja teiste seas Rootsit ja Saksamaad.
Üheks heaks teaduse kvaliteedi näitajaks on see, milline protsent avaldatud artiklitest jõuab viidatavuselt maailma 1% tippu. Vene autorlusega artiklitest õnnestus vaid kahel artiklil jõuda viidatavuse tippu (0.15%). Eestil on paljuviidatud artikleid 7 ehk ligikaudu 2% kõigist ESI-s indekseeritud artiklitest. Ei paku lohutust ka see fakt, et Venemaa kõige viidatuma töö autoriks on tuntud Iisraeli väärtuste uurija Shalom Schwartz, kes oli Moskva kõrgema majanduskooli külaliseks.
Ajaloo iroonia seisab selles, et paljud eesti psühholoogid said oma hariduse või teaduslikud kraadid Moskvast (Jüri Allik, Talis Bachmann, Aavo Luuk, Marika Rauk, Peeter Tulviste, Tiia Tulviste jt). Saame üksnes mõtiskleda, miks väidetav Venemaa põlvedelt ülestõstmine on nii halvasti mõjunud sealsele psühholoogiale.
Leave a Reply