TÜ psühholoogiainstituudis kaitses 2018 detsembris doktoriväitekirja Helen Uusberg. Juhendajateks olid prof dr Jüri Allik ja dots. dr Kairi Kreegipuu, oponendiks oli prof. dr. Lauri Nummenmaa (Turu Ülikool). Doktoritöö on kirjutatud inglise keeles ja originaalpealkiri on “Studying the psychological mechanisms of affective individual differences with EEG correlates“. Afektiivsed individuaalsed erinevused on võrdlemisi stabiilsed kalduvused kogeda teatud afektiivseid seisundeid. Afektiivsete individuaalsete erinevuste psühholoogiliste mehhanismide kaardistamine võib anda väärtuslikku infot nende seostest vaimse tervisega. Käesolev väitekiri pakub varasemale kirjandusele tuginedes välja teoreetilise mudeli antud mehhanismide mõtestamiseks ja uurimiseks. Konstrukti-Protsessi-Konteksti (KPK) mudeli kohaselt avalduvad psühholoogilised mehhanismid uuritava individuaalse erinevuse konstrukti, seda iseloomustava afektiivse protsessi eripära ning viimase avaldumist mõjutavate kontekstuaalsete tegurite kokkupuutealal. Väitekirja empiirilised tööd rakendavad KPK mudelit erinevate afektiivsete individuaalsete erinevuste mehhanismide uurimiseks elektroentsefalograafia (EEG) abil. Töid ühendab keskendumine mehhanismidele, mis seisnevad lähenemis- ja vältimismotivatsiooni või motivatsioonilise tähelepanu eripärades. Uuringud I ja III täpsustavad antud protsesside hindamise metodoloogilisi aspekte. Uuringu II tulemused osutavad sellele, et kõrge Neurootilisusega (negatiivse afektiivsuse ja psüühikahäirete riskiga seotud isiksuseomadus) inimesi iseloomustab vältimismotivatsiooni kogemine vastusena pilkkontaktiga mudeldatud neutraalsele sotsiaalsele tähelepanule. Uuring IV demonstreerib, kuidas hõivatus kehakaalust ja välimusest (oluline söömishäirete riskitegur) on seotud ülemäärase tähelepanuga enda kehasuuruse muutustele ja puuduliku tähelepanuga kellegi teise kehasuuruse muutustele. Uuring V näitab, et teadvelolekut (arendatav kalduvus käesoleva kogemuse hinnanguvabaks teadvustamiseks, mis on seotud madalama emotsionaalse reaktiivsuse ja parema vaimse tervisega) iseloomustab kiirem negatiivse informatsiooni eelistöötluse vähenemine ehk tõhusam afektiivne adaptatsioon. Väitekirja uuringutest järeldub, et KPK mudeli rakendamine võib aidata tuvastada väga erinevate afektiivsete individuaalsete erinevuste võimalikke psühholoogilisi mehhanisme.
Väitekirja saab lugeda siit http://dspace.ut.ee/handle/10062/62592
Leave a Reply